OKASPUUHEKID

ELUPUUHEKK

 
Elu­puuhekid on Eestis väga levinud. Nad kasvavad edukalt nii täispäikeses kui ka poolvarjus. Heki­tai­me­deks so­bi­vad spet­siaal­selt hekkide jaoks aretatud sordid - sambakuju­li­se võra­ga ´Smaragd´, kol­la­seok­ka­li­ne koo­ni­li­se võra­ga ´Yellow Rib­bon´ ja kiirekas­vu­li­ne ´Bra­bant´. Neid istuta­tak­se kaks-kolm is­ti­kut meet­ri­le, külgvõrsed võiksid puutuda naaberistikutega peaaegu kokku. Elupuuhekk ta­lub häs­ti püga­mist, se­da võib teha ke­va­del või au­gus­tis. Ke­va­del va­ja­vad elupuud ka okaspuuväeti­se­ga väe­ta­mist. Väetis tu­leks puu võra lähedusse mul­la­le ra­pu­ta­da ja pinnases­se re­hit­se­da. Põua­ga vajavad noo­red elu­puu­tai­med kast­mist ja esi­mes­tel kevadetel, veebrua­ris-märt­sis, pä­rast is­tu­ta­mist ka var­ju­ta­mist kevadp­äi­ke­se põle­tu­so­hu eest. Hil­jem pole elupuu päikesepõletu­se suh­tes nii tund­lik. 
 

KUUSEHEKK

 
Kuusk sobib hästi he­ki ra­ja­mi­seks. Ar­ves­ta­ma peab vaid sellega, et kõrge põhja­vee­seis ja lausliivane ala kuu­se­le kõige pa­re­mi­ni ei so­bi. Kuusehekk kasvab hästi täispäikeses, kuid sobib ka poolvarjulisse kohta. Is­ti­kute va­he­kau­gu­seks sirges üherealises he­kis tu­leks jät­ta pool meet­rit. Kuuse­hek­i latvu ei mak­sa va­rem püga­da, kui so­bi­lik kõrgus on käes. Ena­mas­ti jäe­tak­se kuu­se­he­ki kõrgu­seks 1,5–2 meet­rit. Paras aeg püga­mi­seks on ke­va­del või au­gus­tis, kord aas­tas.
 
Kuusehekk ei pea olema traditsiooniliselt meetri laiune. Tegelikult piisab laiuseks ka 20-30cm, nii moodustab hekk tiheda rohelise müüri ega laasu alt. Sellist hekki võiks lõigata 2 korda suve jooksul.

 
MÄNNIHEKK

 
Kui on väga liivane kasvukoht, on sobivaimaks valikuks männihekk. Männihekile sobib vaid täispäikseline kasvukoht. Männiheki puhul tuleb meeles pidada, et seda saab lõigata ainult 1 kord suve jooksul, siis kui võrsed on küll juba täispikkuse saavutanud aga veel nö. “verisulis”. See tähendab siis, kui männi okkad enne avanemist on kahekaupa kileümbrises. Sel ajal ongi paras kõik ühtlaselt ja tasapinnaliselt siledaks lõigata. Muul ajal ei tasu mände lõigata, kuna siis nad ei hargne. Pügamist alustatakse täiesti noorte ja madalate istikute ajal, kui nad on esimest aastat maha istutatud. Kogu rida lõigatakse umbes 20cm laiuseks, veidi kärbitakse ka tipukasve. Igal aastal lõigatakse mõlemalt poolt 3-4cm võrra laiemalt ja nii igal aastal 1 kord. Sellisel viisil saadakse tihe männimüür.
 

JUGAPUUHEKK

 
Jugapuu on meie kliimas veidi talveõrn, kuid mere läheduses siiski hekitaimeks sobiv. Jugapuu sobib varjulisemasse kohta, kuid ei talu kuiva. Jugapuu võrsetel on palju pungi ja seetõttu on kärpimisel rikkalikult hargnev ja tihenev. Vanu jugapuuhekke on võimalik edukalt noorendada - vananedes koledaks läinud hekk lõigatakse maha ja kasvatatakse uus võra. Jugapuu puhul tasuks meeles pidada, et tema viljad on mürgised. Vanemad ja tuntumad hekisordid on ‘Hatfieldii’, ‘Hicksii’ ja ‘Sargentii’.  

Overline Turundus