Muru rajamine

  • pinnase ettevalmistus
  • mullatööd ja külv
  • seemne rehitsemine mulda
  • rullimine
  • muruvaiba paigaldamine
  • kastmissüsteemide rajamine

Muru

Muru all mõistetakse maapinda katvat taimkatet, mis koosneb peamiselt ühtlase tihedusega kasvavatest madalakasvulistest heintaimedest ja mis süstemaatilise niitmisega hoitakse madal. Muru taustal tulevad esile puud, põõsad, lilled ja ehitised. Muru filtreerib õhust tolmu, summutab müra ning hoiab õhu temperatuuri ja niiskuse ühtlasena.

Muru rajamine

Muru rajamisel on üks tähtsamaid töid pinnase tasandamine. Seda tööd on kõige parem teha, kui muld on kuiv. Pealmine mullakiht peab jääma ühtlane, ilma mullakamarateta.  Maapind peab lõplikul tasandamisel jääma vähemalt 0,5 % kaldega servade suunas. Eesmärgiks on vältida sadevete kogunemist maja seinte äärde, mis võib kahjustada hoonet. Rajatava muru pinnale ei tohi jääda lohke, sest neisse koguneb talvel vesi, mis jäätudes hävitab murukamara. Reeglina kevadise külvi jaoks tuleb maapind ette valmistada oktoobris või novembris.

Muru külvamine

Muru külvamisel peetakse otstarbekamaks külvata seemnesegust, mis koosneb kahest või enamast liigist, mis on ühesuguse kasvueaga, taluvad ülast niiskusrežiimi ja tallamist ning mille lehestik omavahel sobib. Oluline on, et muru koosneks ühelaiuste ja ühevärviliste lehtedega taimedest. Eri liigid peavad muru pinnal jaotuma ühtlaselt.  Muruseemne segu valitakse vastavalt objekti vajadustele. Kaubandusvõrgus pakutakse valmissegusid näiteks varjualadele, intensiivse kasutusega aladele spordimuru jne.

Külviaeg

Üldiselt on parim külviaeg suve lõpul alates augustist kuni septembri alguseni, sest sellel perioodil on umbrohtude levik madalaimal tasemel. Kuid ka kevadine külv mai keskpaigani annab häid tulemusi, tänu niiskele pinnasele. Alates mai keskpaigast ei pruugi seeme kuiva ilma tõttu idaneda. Sel ajal ei ole soovitav muru külvata, kui puudub kastmissüsteem.

Enne külvi tuleb seemnesegu veel kord läbi segada. Seeme külvatakse käsitsi. Koos seemnega peaks külvama ka väetise. Et külv oleks ühtlane, on õigem jagada seeme kahte ossa ning külv teostada kahes ristuvas suunas. Käsitsi külvamisel tuleb esimene kord külvata pool külvisenormist, visates seemet laiali pihust läbi sõrmede. Mugavam on muidugi kasutada külvikut. Teisel korral tuleb külvata eelmisele külvile risti, kontrollida, kuhu on vaja lisada rohkem seemet. Kivi- ja istutusalade lähedale tuleb külvata eriti hoolikalt ja pisut tihedamalt, kui muule alale. Seeme ja väetis tuleb rehitseda ettevaatlikult 5 – 10 mm sügavusele ja rullida. Ükski seeme ei tohiks sattuda sügavamale kui 10 mm.

Esmakordne niitmine

Esimest korda niidetakse, kui muru on kasvanud kuni 10 cm kõrguseks. Tuleb hoolega jälgida, et taime tipust ei eemaldataks rohkem kui 1/3. Paari päeva pärast võib juba natuke madalamalt niita.

Muruvaiba kasutamise võimalus

Kui soovitakse saada kiiremat tulemust võib kasutada siirde- ehk rullmuru või teise nimega ka muruvaipa. Siirdemuru kasvatatakse valmis tavaliselt freesturbal, lõigatakse sobiva suurusega tükkideks ja seejärel laotakse ettevalmistatud pinnale maha. Pärast murumätaste kinnivajutamist ja tugevat kastmist taimed juurduvad ja lühikese ajaga saadakse ilus tihe muru. Kuigi selline tehnoloogia on kallim tavapärasest külvamisest, on see väga praktiline järskude kallakute, hauaplatside või väiksemate esindusaedade haljastamisel. 

Erinevad muruliigid

Lisaks traditsioonilisele tarbemurule tuntakse ka muid muruliike lähtuvalt nende funktsionaalsusest. Näiteks lillemuru, kus külvatakse rohkelt erinevad kohalikke lilleliike sobib hästi maakoduaedade ümbrusesse. Niidumuru,  kus  vähem lilli, kuid enam aeglasekasvulisi kõrrelisi, kasutatakse näiteks parkides. Eriotstarbelisi spordimurusid rajatakse spordirajatistele. Ebamuru, mis koosneb peamiselt madalatest, tallamist taluvatest pinnakattetaimest sobib sellistel aiaosadel, kus on vähem liikumist ning kus niitmine on raskendatud, samuti väga varjulistel aladel.
 

Overline Turundus